Siseriikliku majandusreformi süvenemise ja avanemisega on kodumaine tsiviillennundus saavutanud enneolematu arengu, lennujaama sisenevate ja sealt väljuvate reisijate arv on jätkuvalt kasvanud ning pagasi läbilaskevõime on saavutanud uue kõrguse.

Pagasi käitlemine on suurte lennujaamade jaoks alati olnud tohutu ja keeruline ülesanne, eriti pidevad terrorirünnakud lennutööstuse vastu on seadnud kõrgemad nõuded ka pagasi tuvastamise ja jälgimise tehnoloogiale. Lennufirmade jaoks on oluline küsimus, kuidas hallata pagasihunnikut ja tõhustada töötlemise tõhusust.

Varases lennujaama pagasihaldussüsteemis tuvastati reisijate pagas vöötkoodisiltide järgi ning edasitoimetamise käigus saavutati reisijatepagasi sorteerimine ja töötlemine vöötkoodi tuvastamise teel. Ülemaailmsete lennufirmade pagasi jälgimise süsteem on praeguseks arenenud ja suhteliselt küps. Suurte äraantava pagasi erinevuste korral on aga vöötkoodide tuvastamise määr raske ületada 98%, mis tähendab, et lennufirmad peavad pidevalt investeerima palju aega ja Pingutust käsitsi toimingute tegemiseks sorteeritud kottide erinevatele lendudele toimetamiseks.

Samas suurendab see vöötkoodi skaneerimise kõrgete suunanõuete tõttu ka lennujaama töötajate lisakoormust vöötkoodi pakendamise teostamisel. Lihtsalt vöötkoodide kasutamine pagasi sobitamiseks ja sorteerimiseks on töö, mis nõuab palju aega ja energiat ning võib põhjustada isegi tõsiseid lendude hilinemisi. Lennujaama pagasi automaatse sorteerimissüsteemi automatiseerimise astme ja sortimise täpsuse parandamine on väga oluline, et kaitsta avalike reiside ohutust, vähendada lennujaama sorteerimispersonali tööintensiivsust ja parandada lennujaama üldist töötõhusust.

UHF RFID-tehnoloogiat peetakse üldiselt üheks 21. sajandi potentsiaalseimaks tehnoloogiaks. Tegemist on uue tehnoloogiaga, mis on tekitanud muutusi vöötkooditehnoloogia järgse automaatse tuvastamise valdkonnas. Sellel on mittenähtav, pikamaa, madalad suunanõuded, kiire ja täpne traadita side ning see keskendub üha enam lennujaama pagasi automaatsele sorteerimissüsteemile.

Lõpuks, 2005. aasta oktoobris võttis IATA (Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon) ühehäälselt vastu otsuse muuta UHF (ülikõrge sagedusega) RFID rihmasildid ainsaks õhupagasi siltide standardiks. Et tulla toime uute väljakutsetega, mida reisijate pagas esitab lennujaama transpordisüsteemi käitlemisvõimele, on üha enam lennujaamu kasutanud pagasisüsteemis UHF RFID-seadmeid.

UHF RFID pagasi automaatne sorteerimissüsteem on kleepida elektrooniline silt iga reisija juhuslikult äraantavale pagasile ning elektrooniline etikett salvestab reisija isikuandmed, väljumissadama, saabumissadama, lennu numbri, parkimiskoha, väljumisaja ja muu teabe; pagas Elektroonilised siltide lugemis- ja kirjutamisseadmed on paigaldatud voo igasse juhtsõlme, nagu sorteerimine, paigaldamine ja pagasi väljavõtt. Kui sildiinfoga pagas läbib iga sõlme, loeb lugeja infot ja edastab selle andmebaasi, et realiseerida info jagamine ja jälgimine kogu pagasiveo protsessis.